Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline.Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks.
Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa.
Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid.
Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm.
Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake.

Suuremõisa ajalugu
Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos. Mõis on asutatud Allika küla asemele. Kunagine küla andis oma nime mõisale. Hiljem (kirjalikes ürikutes juba 1633. a.) hakati seda nimetama Hiiu-Suuremõisaks (Dagö-Grossenhof).
Alates 1563. aastast kuulus mõis Rootsi kuningale, Jakob de la Gardiele ja tema pojale Axel de la Gardiele. Põhjasõja järel kuulus mõis riigile, 1755. aastast said omanikeks taas de la Gardie-Stenbockid. 1796. aastal müüs krahv Jakob Pontus Stenbock mõisa parun Otto Reinhold Ludvig Ungern-Sternbergile. Tema järeltulijate kätte jäi mõis rohkem kui sajandiks.
1924. aastast sai mõisahoonest koolimaja. Praegu asub seal Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool.