Türi kolmelööviline kodakirik on ehitatud tõenäoliselt 13.saj. lõpul ning pühitsetud Pühale Martinile. Kaks paari ümarsambaid kannavad roieteta võlve. Nelinurkse lõikega vööndkaared toetuvad otsaga konsoolidele, mistõttu seinad on liigendamata. Võidukaar on kõrge.

Türi kirikus on rida detaile, mis muudavad ta teiste Järvamaa kirikute seas omanäoliseks. Üks oluline erinevus oli algselt läänetorni puudumine. Läänefassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (esmakordselt Kesk-Eestis), mille kohal on ebatraditsiooniline pikk teravkaarne aken.

Idafassaad on kaunistatud petikniššide kompositsiooniga. Erinevalt teistest Järvamaa kirikutest on Türil peale lääneportaali ka lõunaportaal, mis oma rikkaliku kujunduse järgi oletades kaunistas kiriku tähtsamat sissepääsu. Kaheastmelise palestiku nurkadesse on paigutatud tüvesevõrudega sambad. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik pea.

Interjööri kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees on konsooliotstes ainulaadsed raidmaskid. Esimene torn ehitati kirikule alles 1741.a., kivitorn aga 1865.-1867.a.

Kiriku interjööri kaunistavad 1630. aastatest pärinev kantsel ja 1693.a. valminud Chr. Ackermanni altar ning D.Hoffmanni vaimustavad akna vitraažid ja hiljuti valminud kivipõrand.