Järva-Peetri kirik on Järvamaa kõige noorem ja kõige suurem kolmelööviline kodakirik. Peetrusele pühendatud kiriku ehitamisele on asutud tõenäoliselt 13.saj. lõpul. Lääneseinast eendub tugev neljatahuline torn. Lääneportaali kohal on nagu Türilgi teravkaarne püstaken. Praeguse kuju (v.a. tornikiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul.
Tornikiiver valmis 1868.aastal ning on oma 67 meetriga kõrgeim Järvamaal. Analoogiliselt Ambla ja Koeru kirikutega asub Peetri kiriku kõrvalportaal põhjaseinas.
Kiriku sisekujundus on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute interjöörist. Tähelepanu äratavad tüsedate sammaste kapiteelid, milledel puudub täielikult dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Säilinud on ka mitu keskaegset hauaplaati.
Järva- Peetri kiriku altar, kantsel ja pingistik pärinevad 19.saj. II poolest. Oma heledate toonidega muudavad nad kiriku eriliselt avaraks ja õhuliseks.
Järva- Peetri kirikus on õpetajatena töötanud Eesti kultuuriloos tuntud isikud- Heinrich Stahl (1623-1633) ja Chr. Beermann (1916-1937).
Asukoht: Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa, 73416
Eesti ühe tuntuma kirjandusklassiku Anton-Hansen Tammsaare sünnikodu.
Muuseum avati 1958.a. kirjaniku 80.sünniaastapäevaks.
Kompleksi kuuluvad elumaja, ait ja rehielamu, laut ning saunikute hooned.
...
Paide ordulinnuses asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusiooni...
See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandei...