58.146942, 25.799999
GPS: 58° 8' 49" N, 25° 47' 60" E
Kärstna mõis loodi 1678. aastal, mil ta eraldati naabruses paikneva Helme mõisa maadest. Alates 1740. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Anrepite aadliperekonnale.
Mõisa härrastemaja ehitamise aega ei ole teada, kuid ehituse stiili järgi võib see olla 18. saj. Keskpaik. Oma praeguse ilme sai Kärstna mõisasüda 20.saj.alguses.
Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi. Von Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis on praegu varemeis. Mõisa härrastemaja eest lääne suunas saab ka alguse vahtra-allee, mis viib ühe kauneima klassitsistliku kunstiteoseni, mis Eestist leida – Reinhold von Anrepi mälestusmärgini Kärstna Kabelimäel – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi (Anrepi lõvi), kohevalakaline pea käppadel (modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch). Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud ja 1807.a. langenud isale lasi selle 1844.a. püstitada Anrepi poeg kindralleitnant Joseph von Anrep.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
)
)
