58.710835, 24.365557
GPS: 58° 42' 39" N, 24° 21' 56" E
1339.aastal on kirjalikes allikates mainitud preestervend Johannest Vigalast, seda daatumit peetaksegi Vigala kiriku algusajaks ja ilmselt olid kiriku ehituse toetajateks Uexküllide perekond. Vigala kiviristi dateeringu ja paiknevuse järgi pidi pühakoda Vigalas eksisterima hiljemalt 13.s. lõpus.
15.s. IV v. ehitatud algkirik (esmamainitud 1530) oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline.
Käärkamber koori N-küljele ehitati. tõenäoliselt 17.s. (säilinud ainult vundamendid)
1843-45 ehitati pikihoone 15 m pikemaks ja võlviti 3-võlviliseks, ühtlasi püstitati 4-tahuline W-torn ning rekonstrueeriti aknad (ehitus-meister Schnorr)
1873 lammutati W-torn (arh. Chr. A. Gabler, ehti.-meister A.Kellmann)
1888 lammutati võlvid pikihoones, ehit. peegellagi, müüriti kinni võidukaar jne.
1931-33 püstitati vanale alusmüürile arh. A.Kotli proj. järgi uus 4-kandiline torn.
(EA; "Raplamaa kirikud", K.Markus)
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...