Kukruse polaarmõisas saab:

• Külastada vastrenoveeritud mõisa ja kuulata klaverimängu
• Läbi viia pidulikke üritusi
• Tutvuda mõisa ajalooga
• Saada teada baltisaksluse rollist Eesti ühiskonnas
• Proovida 18.-19. sajandi rõivaid ja tunda ennast tõelise aadlikuna
• Õppida gooti kirjas kirjutama, et oma sõpru sellega üllatada
• Tutvuda Sannikovimaa avastusretkega
• Sõita kelgukoerterakendi ja polaarkajakiga ning liumäest alla lasta
• Ja palju palju muud põnevat!

Vabakujunduslik ansambel asub Tallinna-Narva maantee lähistel. Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Parempoolsest otsast restaureeritud mõisahoones asub firma Viru Restauraator kontor, kelle käes on ka mitmeid kõrvalhooneid. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata.

Kukruse mõisast on pärit maailmakuulus polaaruurija Eduard von Toll (1858-1902), kellelt pärinevad Põhja-Siberi esimesed põhjalikud geoloogilised ja klimaatilised uurimused. Samuti oli tal oluline roll põhja-meretee võimalikkuse uurimisel. Eduard von Toll hukkus järjekordse Põhja-Jäämere ekspeditsiooni ajal 1902. aastal, mil ta otsis müütilist Sannikovi maad. Talle on püstitatud laevakujuline graniidist mälestussammas perekonnakalmistule mõisast lõunas. Sinna suundub peahoone kesketeljelt ühe kilomeetri pikkune lehiseallee.

Kukruse mõisa lähikond on esimesi paiku, kus hakati kaevandama põlevkivi, mis ulatus seal osaliselt maapinnale. Esimese väikese põlevkivikaevanduse rajas Kukruse mõis 1870tel aastatel; tööstuslikult hakati seda kaevandama Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal, mil valitses kütusekriis. Kukruse mõisast on oma nime saanud nii kukersiit kui ka kukermiit.

Legend:
Kord keelanud parun von Toll karjastel oma metsast hagu korjata ja sellest lõket teha.
Ühel jahedal tähisööl läinud parun kontrollima, kuidas tema käsku täidetakse.
Paruni suureks üllatuseks põlesid aga kõikjal tema suure mõisa aladel lõkked ja rõõmsalt hüplevad leegid valgus tasid karjaste väsinud nägusid. Paruni raevul ei olnud piire – tema korraldusi ei täideta! Vihaselt tormas ta ähima lõkke äärde ja kivistus üllatusest: puude asemel põlesid lõkkes kivid.