Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates 5. jaanuarist 1987 on avatud siin muuseum, mis tutvustab kihelkonnakoolielu läbi Oskar Lutsu „Kevade”.

Oskar Luts (07.01.1887 - 23.03.1953) õppis kihelkonnakoolis aastatel 1895-1899. Neist koolipõlvemälestustest kirjutas ta nüüdseks juba klassikaks saanud raamatu „Kevade”. Siinkujutatud stseenid on kõik pärit sellest teosest, mis esmakordselt ilmus 1912. aastal. Loodame, et järgnev ülevaade muuseumist pakub teile rohkelt avastamis- ja äratundmisrõõmu.

Sisenedes majja läbi köstri eeskoja, satute te saali, mis 19. sajandi lõpul oli kasutusel esindusruumina, kus majaperemees oma külalisi vastu võttis, korraldas laste ristimistalitusi ja muid ametlikke toiminguid. Ruum on sisustatud nõnda, nagu see ka köstri eluajal olla võis.

Elutuppa pilku heites võite aimu saada omaaegsest sisustusmoest.

Söögitoas saab näha tolleaegset laua katmist koos kauni ajastutruu lauaserviisiga ning lisaks ööbisid seal kaugemalt tulnud tüdrukud, mistõttu on söögitoas ka näha kaks tüdrukute voodit.

Lisaks muule köögi sisustusele saab näha köstri köögis erilist pliiti, kus sai teha juba sooja vett. Lisaks on seal väljas palju taimi, kuna köstriemand oli väikest viisi taimetark ja ka ravitseja. Külastaja saab endale ka ise taimeteed keeta.

Klassituba kantsli, tahvli, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega, mahutas sajand tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, õppisid ühes ruumis. Klassi nurgas seisab 18. sajandi lõpust pärit haruldane orel, mille on meisterdanud  üks esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal. Oreli taha armastas köster pahandusetegijad “vinklisse” saata. Programmis „Vana-aja koolitund” võite ka teie sule ja tindiga kirjutamist proovida.

Kooli kantselei kõrvale jääb õpetaja tuba. Eesti kirjandusse jäädvustatuna on Ludvig Roose õpetaja Laurina kooliajaloo armastatumaid tegelasi. Ta töötas Palamusel 12 aastat, mil lisaks koolitööle õpetas ta poistele ka raamatute köitmist ja puutööd. Koolmeistri tubagi on sisustatud suures osas Roose enda tehtud mööbliga. Õpetajal oli siit toast kõrvalelavatel poistel hea silma peal hoida.

Poiste magamistoas, kus praegu püüab pilku Tootsi punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik elamiseks tarvilik toodi kodust kaasa.

Kooliesikust, mis oli õpilaste sissepääsuks majja, avaneb teile vaade sahvrile, kus koolilapsed oma kodust kaasasaadud nädala toiduvaru lähkrites, kottides ja karpides hoidsid.

Vana koolimaja teisel korrusel asuvas näitusesaalis on võimalik korraldada lisaks kõikvõimalikele krutskitele konverentse, kontserte, etendusi ja tähtpäevalisi sündmusi.

Uue ekspositsiooniga peamajas saab ülevaate Oskar Lutsu lapsepõlvest ja kooliajast. Haridus- ja kooliajaloo ruum pakub ülevaadet nii Palamuse hariduselu tipphetkedest kui ka kõigist Eesti luteriusu kihelkonnakoolidest.

Filmisaalis saate vaadata ajaloolisi kaadreid Oskar Lutsust ja „Kevade” filmimisest Palamusel.

Kunagi kihelkonnakooli ees paiknenud suurt õunaaeda meenutab veel õuel säilinud köstri õunaait. Aida taha jääv köstri laut-tõllakuur on taastatud hiljem.

Kiriku kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots oma „müristajaga” katki lasi. Usina otsijana võite Amme jõest leida põhjalastud parve.

Uus külastuskeskus ning rekonstrueeritud"Tootsi koolimaja" on avatud E-P 10-18