Eesti pikim barokne mõisahoone rajati 1784. aastal arheoloogi ja kunstniku Otto Magnus von Stackelbergi poolt, kes oli oma reisidelt omandanud rikkaliku kunstikollektsiooni müntidest ja antiikesemetest maalideni. Mõisahoonet iseloomustavad otstes olevad...
в Väimelat mainitakse esmakordselt 1403.a Mõisast on teated 1590. aastast. Üks legende Väimela nime saamise kohta pajatab, et nimi jäänud mõisale külge pärast seda, kui üks Väimela mõisnikest ta oma väimehele pärandas.
Praegune Väimela mõisa baro...
Mõisat mainitakse esmakordselt 1405.a., mil Herman Uexküll jagas testamendiga oma varanduse poegade vahel, ühele jäi Pühajärve ja teisele Antsla mõis koos veskiga.
1588.a anti Antsla mõis Võnnu kastellaanile Georg Schenking´ile, kes ehitas mõisas...
Kahekorruseline kivist klassitsistlik härrastemaja on aegade jooksul ümber ehitatud. Mõis on olnud erinevate omanike valduses. 1799.a. sai omanikuks Reinhold von Liphart, kes 1834.a. rentis mõisa 12 aastaks Tartu Ülikoolile, kes rajas sinna Vana-Kuuste ...
)
)
)
)
)
)
