GPS: 58° 21' 46" N, 25° 36' 3" E
)
Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandlastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak valmis näiteks Uno Pohrti masinavabrikus Kantrekülas.
Linnapea August Maramaa on kirjutanud oma Viljandit tutvustavas raamatus: "Ta paistab kaugele üle linna kui pudrunui." 1930. aastatel linna kaunistamise käigus plaaniti torni kiviosa katta metsviinapuu väätidega.
Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks.
Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositsioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost.