GPS: 59° 23' 9" N, 27° 21' 38" E
)
Kukruse mõisa esmamärkimine oli 1453.a. kuuludes siis Fromhold Lodele. 1745.a. päris mõisa Caspar von Engelhardt ning 1762.a. omandas mõisa Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukursel. 1923.a. mõis natsionaliseeriti.
Praegust härrastemaja hakati ehitama umbes 1760.aasta paiku. 19. ja 20 saj jooksul täiendati hoone arhitektuuri pidevalt. 20.saj alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud viljakuivati.
Mõisa püsiekspositsiooni eesmärk on tutvustada selle kuulsa suguvõsa esindajaid ning nende tegemisi.
Kukruse mõisa kõige tähtsamaks omanikuks oli ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876). Just tema kogutud on Kukruse arhiiv, mis on Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv. Tegus mõisnik jõudis rajada Kukrusele ka kooli, tema üheks südameasjaks oli Eestimaa raudtee arendamine. Tänu temale on rajatud Kukruse mõisapark, mida omal ajal loeti Eesti üheks liigirikkaimaks.
Kukruse mõis ja Tollid on ajalukku läinud esimeste põlevkivikasutajatena tööstuslikul otstarbel, sest nende viinavabrik töötas põlevkiviküttel.
Selle mõisa järgi on oma nime saanud kukersiit (põlevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon (põlevkivituhkbetoon).
Mõisa keldrikorruselt leiab tõeliselt polaarsed ja salapärased, isegi veidi kõhedust tekitavad ruumid. Siin on aasta läbi talv, uluvad polaarrebased ning lõõskavad tuuled. Polaarseikluse toas ootab lapsi ja lapsemeelseid liumägi koos traumavabade lumepallidega. Ainult siin mõisas elab ka jääkaru, kes ettetellimisel ise ekskursioone läbi viib.
Kuulsaim Tollidest oli maadeuurija Eduard von Toll, kes geoloogilistel uurimistel Yana, Indigirka ja Kolõma jõgedel läbis ligi 25 000 kilomeetrit, kuid Sannikovimaa otsingutelt enam tagasi ei jõudnud. Siit põhjendus, miks Kukruse mõis uhket polaarmõisa nime kannab.
Kukruse härrastemaja keskmes asuvad suursugused saalid on justkui loodud erinevate ürituste ja tähtpäevade tähistamiseks: Pikk ja kitsas ballisaal on mõeldud pulmapidudeks, nõupidamisteks, seminarideks
Valge isemängiva klaveriga kontserdisaali teeb eriti kauniks reljeefse mustriga tapeet – lae-ja seinalühtrite valgus ja varjud mängivad sellel nagu virmalised. Tundub nagu viibiksite lumekuninganna vastuvõtul.
Kukruse mõisa ekspositsioon on põnev koht avastuseretkedeks peredele. Hariv õpikoht erinevas vanuses lastele ning sõprussidemeid kinnistav seikluspaik sõpruskondadele ja töökollektiividele.
Kukruse Polaarmõis on Ida-Virumaa teada-tuntud suveteatri paik, kus alates 2011. aastast kahel järjestikusel suvenädalal teatrielamusi pakutakse.
Mõisapark uhkeldab sajandivanuse neljarealise lehiseallee ning ning kauni roosiringiga mõisa ees.
Talvel saab lehiseallel sõita tõukekelkudega, mis on tõeliselt aadellik meelelahutus.
Ettetellimisel on võimalus nautida härrastmajas polaartemaatilisi kohvipause või pidulikke lõunaid. Kahes saalis saab tähistada erinevaid pidulikke sündmusi või pidada töiseid kohtumisi.
Külalislahke Kukruse Polaarmõis ootab teid aasta läbi!