23 Mõisa Eestis, mis pakuvad nii põnevust kui romantikat
14.juuli 2015
Eesti ajaloolised mõisad on kaasajal ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused.
Miks valida külastamiseks ja puhkamiseks just mõis või loss? Aga just seepärast, et üks sisukas mõisapuhkus pakub enamasti tegevust igaühele – nii väikestele, suurtele kui ka eakatele.
Kus mujal saaks tunnetada ajalugu nõnda selgelt kui ehtsas mõisahäärberis?
Tavaliselt on mõisatega seotud põnevad legendid, ehk isegi mõni õnnetu armastuslugu
Või on teada lood äärmiselt kurjast mõisahärrast, kes siiani hoones vahel kummitama kipub.
Üks on kindel, igal juhul tasub minna ise vaatama ja uurima – veetma näiteks perega üks tore mõisapuhkus.
Miks mitte minna ka kallimaga kahekesi mõisaromantikat nautima.
Et aga valikut lihtsamaks teha, toome teieni väikese tutvustuse 23 suurepärase mõisa kohta – igaüks neist on omanäoline ja iseäralik, igaühel neist on rääkida oma lugu.
Kui te veel ei ole avastanud enda jaoks kauneid Eesti mõisaid, siis tasub sellega algust teha just nüüd!
MÄETAGUSE MÕIS
Mäetaguse mõisa asutas Peter von Tiesenhausen. Mõisa on esimest korda mainitud juba 1542. aastal. Praegune varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati Georg Voldemar von Roseni ajal 1796. aastal. 1890. aastal peahoone renoveeriti ning sellest ajast pärineb praeguse hoone planeering ja enamik kõrvalhooneid.
Praegu on Mäetaguse mõisas hotell ja spaa ning see on üks vähestest Ida-Virumaa mõisahotellidest, mis asub restaureeritud tall-tõllakuuris. Mäetaguse pakub võimalusi nauditavaks puhkuseks ning rikastavateks töökohtumisteks omanäolises kodusoojust õhkavas mõisamiljöös. Külla on oodatud nii ettevõtted ja organisatsioonid, kellele pakutakse terviklikku äri- ja koolitusturismi, kui ka individuaalturiste ja gruppe, kelle jaoks on loodud ideaalsed võimalused puhkuseks ja lõõgastumiseks. Samuti korraldatakse meeldejäävaid peoüritusi.
VIHULA MÕIS
Vihula mõisakompleks, mis on pärit 16. sajandist, asub Läänemere kaldal keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust. Mõisahooned on hoolikalt renoveeritud nii, et säiliks nende ajalooline olemus. Kitsad järsud trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni ning hoonete sisemus on varustatud kõikide kaasaegsete mugavustega.
Vihula võimas loodus, ajalooline aura ja romantiline mõisaluksus loovad unikaalse ning rahustava õhkkonna – see on ideaalne koht nädalalõppude veetmiseks, romantilisteks puhkusteks, lõbusateks sõbrannade spaa-reisideks või hoopis omaette aja maha võtmiseks – võimalused Vihula mõisa öko-spaas on lõputud. Mõis pakub kaunilt renoveeritud ajaloolistes ehitistes kaasaegseid puhke- ja meelelahutusvõimalusi. Vaba aja veetmise võimalused on suurepärased nii lastega peredele, looduse nautijatele kui ka ideaalset lõõgastumist ja meelelahutust otsivatele külalistele.
ALATSKIVI LOSS
Alatskivi identiteet seisneb suuresti ajaloos – legendides ja müütides, mida räägitakse nii lossi kui kogu ümbruse kohta. Kogu mõisakompleks, mida küll algsel kujul enam ei ole, võimaldab tunnetada aja kulgemist. Mõisa peahoone ehk loss viib meid ajas tagasi 19. sajandisse.
Alatskivi loss ootab huvilisi kaugelt ja lähedalt tutvuma Alatskivi mõisa peahoonega. Lossis saab teada, kuidas elasid mõisahärrad, milleks oli vaja ühel perekonnal nii palju erinevaid ruume, kuulete legende ja lugusid. Erilise pärlina näidatakse mõisateenijate eluolu ning välja on pandud teenijate tõetruud vahakujud. Lisaks klassikalisele lossikülastusele pakutakse: erinevaid käsitöö õpitubasid (tekstiil, vilt, savi, stukk). Võimalust riietuda mõisahärraste või -teenijate kostüümides ja patseerida neis mööda lossi. Lossipargis aktiivset ja igale inimesele sobilikku taldrikugolfi mängimise võimalust
OLUSTVERE MÕIS
Olustvere paikneb Viljandimaal, Sakala kõrgustiku põhjaserval.
Olustvere mõisa ajalugu saab alguse orduaja lõpust ja mõisas elanud krahvidega on seotud palju hirmuäratavaid legende.
Olustvere mõisakompleksi külastades on võimalik osa saada erinevate kodade tegevustest – lina- ja lapikoda, villa- ja käsitöökoda, sepikoda, keraamikakoda, leivakoda, klaasikoda. Igas kojas on oma ala spetsialist, kelle juhendamisel on võimalik ise teatud oskusi omandada või täiendada.
Kojad asuvad endistes mõisahoonetes, mis on renoveeritud ja kohandatud erinevateks töötubadeks ja näituste väljapanekuteks.
Olustvere mõisakompleksiga saab tutvuda kas omapäi või giidiga.
Võimalus on ratsutada, tegutseda erinevates kodades ning tellida saab sauna või võimla kasutamist.
SAKU MÕIS
Saku alevikus asuv mõis pärineb aastast 1622 ning 1820. aastal rajatud hoone kuulub Eesti klassitsistliku arhitektuuri tippude hulka.
Arvatakse, et hoone kavandas üks ajastu kuulsamaid arhitekte – Carlo Rossi. Praegu asub Saku mõisas puhke- ja seminarikeskus.
Mõisas on peosaal, seminariruum, konjakituba, majutusvõimalus ning keldrikorrusel pubi ja kaks sauna.
Mõisa ümbruses on võimalik korraldada erinevaid seiklusmänge.
Kui otsite parasjagu väärikat peokohta, siis Saku mõis on just õige paik.
SANGASTE LOSS
Sangaste loss ja mõisapark on loodud kuulsa Inglismaa Windsori lossi järgi. Sangastet võib nimetada mitteametlikuks rukkipealinnaks – 130 aastat tagasi õnnestus Sangaste mõisahärral algse aretustöö tulemusena luua uus talirukki sort “Sangaste”, mis on teadaolevalt vanim käesoleva ajani tootmises olev rukkisort.
Sangaste lossi oodatakse külastama üksi, perega, sõpradega või grupiga. Mõisa territooriumil saab vaadata lossi, ringtalli, meiereid, talli, aita ja veetorni. Sisse pääseb hetkel vaid lossi. Lossi taga on dendropark.
Uhkes lossis on vaatamist väärt gooti stiilis fuajee, esimese korruse uhked peosaalid ja inglise stiilis jahisaal.
Seminarid, pulmad, majutus – kõik on võimalik!
SUURE-LÄHTRU MÕIS
Suure-Lähtru mõisa ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi algusesse, kui see läänistati Egert von Alenile. Mõisa hiilgeajad on aga seotud von Baranoffide suguvõsaga, kellede valdusesse Suure-Lähtru läks 1590. aastal. 1775. aastal ehitas Karl Gustav von Baranoff praeguse hilisbarokse peahoone, kus tänase päevani on säilinud uhked trepid ja uksed ning kohati ka rokokoo stiilis puitnikerdus.
Suure-Lähtru mõisahoone on enam kui 230 aastat vana mälestis, mis on ühtaegu nii kodu kui ka turismiobjekt, kus võetakse vastu külalisi nii lähedalt kui kaugelt. Seal pole mitte tolmunud muuseum ega steriilne hotell, vaid ehtsa vana mõisaja atmosfääriga häärber. Suure-Lähtrus pakutakse: muuseumi külastamist, turismigruppide toitlustamist, pidulikke lõuna- ja õhtusööke, pidulike tseremooniate korraldamist, vastuvõtte ja bankette, kontserte, konverentside ja nõupidamiste korraldamist ja mõisaproua romantikapaketti.
MOOSTE MÕIS
Eestimaa kaguosas, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Tänapäeval on Mooste mõis üks tore koht pulmade ja firmaürituste korraldamiseks, territoorium ja restaureeritud hooned sobivad ka väga suurte ürituste (kuni 600 inimest siseruumides) läbiviimiseks.
Seal on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid. Külalistemaja asub mõisa õuel otse peavärava kõrval. 2006. aastal renoveeritud sajandivanunust endist mõisa puutöökoda piirab kahest küljest kõrge mõisamüür koos kellatorniga. Külalistemaja esimesel korrusel on mõisa infopunkt ning maja ees elektrooniline infokiosk ja Põlvamaa turismikaart.
KUKRUSE MÕIS
Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760.aasta paiku. Tookord ehitati ta ühekorruselise kivihoonena ning aluseks võeti barokkstiil, kuna see oli parasjagu moes. Kukruse mõisa tähtsaim omanik oli Robert von Toll, kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. Praegu on Kukruse Polaarmõis on külastajatele avatud aasta läbi! Külalislahkes mõisas ootab huvilisi põnev ekspositsioon, mis jutustab kunagisest mõisa omanikust ja põlevkivi esmakasutajast Robert von Tollist ja tema kuulsast vennapojast – polaaruurijast Eduard von Tollist (1858–1902. a), kes jäi kadunuks otsides salapärast Sannikovi maad. Just tema mälestuseks on nimetatud Kukruse mõis polaarmõisaks. Huvitavat ja avastamisväärset leidub selles mõisas pisikestest põnnidest vanavanemateni välja.
PADISE MÕIS
Padise mõis asub Padise vallas, Keila-Haapsalu maantee ääres.
Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval.
Mõis kuulub von Rammide perekonnale, kes elasid Padisel juba aastast 1622. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga Gustav II Adolfi suuremeelsusest nende perekonna suhtes kui ka Peeter I külaskäigust Padisele. Hoonele lisab vürtsi aeg-ajalt kuuldav kurb kummitus, mis tuletab meelde 19. sajandil siin elanud üksildast mõisaprouat.
Praegu tegutseb mõisas hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Ümbrus on meeldivaks peatuskohaks, ametlikeks üritusteks, pere väljasõitudeks ning pühapäevasteks lõunateks koos sõpradega.
PURTSE KINDLUSELAMU
Muinasajal oli Purtse jõe suudmeala üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi Ida-Eestis.
Oma ajaloo jooksul on Purtse vasall-linnus mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti kõvasti sai hoone kannatada Liivi ja Põhjasõja ajal.
Oma eksisteerimisaja jooksul on tulnud hoonel täita mitmeid funktsioone: ta on olnud eluasemeks feodaaliperekonnale, pakkunud kaitset sõjakäikude ajal ning hiljem olnud kasutuses jääkeldri, piimakambri, viljalao aga ka vangla ning tööliselamuna.
Purtse kindluselamu pakub võimalust korraldada vastuvõtte, pidada isiklikke või ettevõtte tähtpäevi, kostitada oma äripartnereid või lähedasi piduliku õhtusöögiga ajaloolises õhkkonnas. Väike aga suursugune Purtse kindluselamu on suurepärane koht nii abielu registreerimiseks kui tähtsa päeva tähistamiseks.
AMMENDE VILLA
Ammende Villa on suurepärane varase juugendstiili näide Eestis. Hoone projekteerisid ja ehitasid F. Mieritz ja J. Gerassimov Peterburist.
Ammende kaupmeheperekonnale kuulunud uhke villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjöörid olid külluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikud.
Praegu pakub Ammende villa luksuslikes ajastuhõngulistes tubades majutust 45 inimesele.
Ühtlasi on villa sobilik paik nii väiksemate kui suuremate, nii era- kui firmaürituste korraldamiseks. Valida saab seitsmest erinevast variandist meelepäraseima privaatse saali, lisaks on suvel avatud avar terrass ning parkaed.
Sünnipäevad, pulmapeod, vastuvõtud, ballid, pidulikud õhtusöögid, kokteilipeod, aiapiknikud – villa unikaalne interjöör, hea köök ja täisteenusena peokorraldus tagavad kindlasti ürituse õnnestumise.
KEILA-JOA LOSS
Keila-Joa lossil on märkimisväärne ajalugu ning seoseid kunagise tsaaririigi kõrgseltskonnaga rohkem, kui ühelgi teisel Eesti mõisatest.
Alates 2014. aasta juunist on lossi peahoone külastajatele avatud.
Soklikorrusel asuv muuseum annab hea ülevaate lossi ajaloost.
Need, kellel sügavam ajaloohuvi, saavad tellida giidiga ekskursiooni.
Peahoone esimese korruse saalid sobivad suurepäraselt pidulike sündmuste või vabamas vormis seminaride ja arutelude läbiviimiseks.
Keila-Joa loss on imeliselt kaunis, vaikne ja rahulik koht erinevate ürituste läbiviimiseks.
LOONA MÕIS, Vilsandi Rahvuspargi keskus
Keskajast pärinevat Loona mõisa on esmakordselt mainitud 1506. aastal, mil mõis kuulus von Lode perekonnale, kes ehitas paiga välja kivist kindluselamuna.
Viimane mõisnik Olga von Hoyningen Huene müüs 1921.aastal kinnistu koos hoonetega Eesti riigile. Praegune 7 hoonest koosnev mõisakompleks pärineb aastast 1785. 1997.a. renoveerimistööde järgselt taasavatud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus, kus pakutakse mitmekülgseid teenuseid. Suures ja korrastatud pargis on lisaks Mõisamajale (külalistemaja, restoran, matkad, suveniirid, näitused, kontserdid), säilinud tõllakuur (lakamajutus), tiigi ääres ait-kuivati (Loodusmaja Magala), aednikumaja (Kivimaja, fossiilide muuseum) ja karjakastell (RMK Näitusemaja).
Hotellitüüpi külalistemaja mahutab 19 + 3 inimest, Magalasse mahub 21 külalist, lisakohtade võimalus.
Loona mõisarestoran ühendab endas Saaremaa köögi parimad traditsioonid ja maamõisa elegantsi. Suveperioodil on avatud ka välikohvik.
ROGOSI MÕIS
Rogosi Mõis oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, kaasajal asub mõisasüda Võru maakonnas Haanja vallas Ruusmäe külas. Rogosi kastell-tüüpi kindlusmõisa ja ümbruskonna nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky nimest, kes oli mõisa omanik aastatel 1603–1625 ja ehitas ilmselt soodsa asendi tõttu endise linnuse või keskaegse asula kohale puidust kaitserajatise.
Tänapäeval pakub majutust pakub Rogosi mõisa külalistemaja ja kehakinnitust Rogosi mõisa köök.
Jalutuskäik mõisa pargis laseb puhata meeltel ja nautida looduse ilu. Mõisa muuseumid ja keldrid pakuvad võimalust mõtiskleda mineviku, oleviku ja tuleviku teemadel ning heita pilk iseendasse läbi aja kulgemise. Mõisa käsitöönurgast leiab südamega valmistatud käsitööesemeid, mille tegijateks on kohalikud käsitöömeistrid.
SAGADI MÕIS
Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi.
Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid.
Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus.
Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis! Külalisi ootavad korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber, mõisahärra igavest armastust sümboliseeriv tiik.
SAKA MÕIS
Saka mõis on pankranniku pärl. See on koht, kus kõrgel kaldal saavad kokku kultuuri- ja looduspärand: varemetest kerkinud neorenessanss-stiilis härrastemaja ja Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik.
Saka on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud.
Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt renoveeritud.
Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja erinevate võimalustega sobib niihästi puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui kuni 100 osavõtjaga pidulike vastuvõttude ja pulmade pidamiseks.
Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimisplats.
PIDULA MÕIS
Pidulat on ürikutes mainitud juba 16. sajandil. Saaremaa rüütlimõisate hulgas on ta üks kõige paremini säilinutest.
Omal ajal hõlmasid Pidula valdused tuhandeid hektareid maid ning omanikeks olid mõned tähtsamatest baltisaksa suguvõsadest: von Stärcked, von Stackelbergid ning von Tollid.
Kaasaegne Pidula pakub esmaklassilist majutust. Mitmekülgset tegutsemist leidub nii perede, abielupaaride kui ka jahimeeste jaoks.
Hilissuvel saab käia marjul ja seenel, hiljem jahil, talvel suusatada. Muuhulgas pakutakse saanisõitu ja ratsutamist.
Suvel on võimalik teha jalgrattaekskursioone, käia meres ja järvedes ujumas ning avastada Saaremaa võlusid. Mõisa suur dendroloogiline park kutsub jalutama kuuvalguses, pärast suurepärast gurmee-õhtusööki.
KURSI JAHILOSS
Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal, on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud jahiloss aastast 1888. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks.
Ajaloole on Kursi jahiloss tuttav peaaegu 130 aasta jooksul ja maja peidab endas põnevaid arhitektuurilisi lahendusi.
Külalistele pakutakse erakordset võimalust elada ja puhata majas, kus ajaratas tundub sajand ja enamgi tagasi keeratud olevat.
Pakutakse maitsvaid roogasid meeleolukates ja algupäraselt renoveeritud saalides, restoranis Zum Mannteuffel ning ajaloolises muusika- ja konverentsisaalis ning eksootilises jahisaalis.
Kaunis ajalooline jahiloss on ideaalseks kohaks kogu pere puhkusele! Elistvere loomapark, põnev Jääaja keskus ning lõbus Vudila asuvad vaid lühikese autosõidu kaugusel.
KÕLTSU MÕIS
Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida.
Paiga harukordne ilu, lainete kohin, puhas mereõhk ja stiilne arhitektuur loob koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega Kõltsu mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, millises ajas me tegelikult asume.
Kõltsu mõis on avatud väärikateks sündmusteks. Mõisa ruumid on sobilikud koosolekute, seminaride, koolituste ja nõupidamiste läbiviimiseks ning pidulikeks vastuvõttudeks ja tähtpäevadeks kuni 80 inimesele.
Mõisas on olemas seminari- ja õhtusöögilauad, kontserttoolid, projektor ning ekraan. Aias on võimalik korraldada kontserte ja etendusi ning nendeks sobib hästi 2012. aastal valminud kõlakoda.
CANTERVILLA LOSS
Cantervilla loss ootab huvilisi tutvuma 18. sajandi lõpus ehitatud mõisakompleksiga. Tänaseks on mitmed hooned taastatud ja avatud külastajatele turismiteenustena (hotell, spaa, peosaalid, kogu pere mängumaa, seminarikeskus).
Hotell Cantervilla loss pakub unustamatuid elamusi ja täisväärtuslikku puhkust. Seal saab kogeda rahu ja vaikust, mis aitab unustada argimured ning võtta aega iseenda jaoks. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Pilkupüüdvat peahoonet täiustab hurmav vaade järvele ja kaunis loodus, pakkudes rohkesti elamusi ja vaba aja sisustust.
Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel on Lõuna-Eesti suurim kogu pere mängumaa, kus on mõisaajastut käsitlev teemapark ja palju tänapäevaseid meelelahutustegevusi nii lastele kui ka laste vanematele.
KOHALA MÕIS
Esmakordselt mainiti Kohala mõisa 1489. aastal. Praeguse mõisamaja lugu algas aga 1880. aastal, vana mõisamaja hoone on põhiplaanilt H-tähe kujuline ning tugineb klassikalisele klassitsistlikule struktuurile.
Praegu pakub Kohala mõis suurepäraseid võimalusi erinevate ürituste läbiviimiseks ja muidugi on olemas ka majutus. Meeleolu loovad nii majas valitsev ajalooline hõng kui ümbritsev kaunis loodus. Sellele lisaks privaatsus!
Mõisas on erineva suuruse ja võimalusega ruume. Seal saab korraldada koosolekuid, seminare, koolitusi, presentatsioone, aastapäevapidustusi, firmapidusid, töötajate või õpilaste tänuavaldusüritusi koos aktiivse tegevusega. Hobustel on alati olnud suur tähtsus mõisate elus.
Kohala mõisas ollakse uhked Eesti ainsa islandi hobuste talli üle, kus pakutakse aasta ringi võimalust ratsutamiseks nende suurepäraste loomadega.
EIVERE MÕIS
Eivere mõis on unikaalne väike mõis keset Kesk-Eesti kaunist loodust. Eivere küla mainiti esimest korda aastal 1414, mõisa aga 1552. aastal.
Mõis Eestimaa südames on ideaalne koht pulmade ja bankettide, koosolekute ning muude ürituste läbiviimiseks. Majutuseks on seal pakkuda 5 täielikult restaureeritud mõisastiilis tuba.
Toad on unikaalsed ja ruumikad, asuvad esimesel korrusel ning on sisustatud 19. ja 20. sajandist pärit mööbliga.
Eivere mõis pakub külastajatele kahtlemata unikaalset ja romantilist elamust.
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
)
)
)
