Artiklid

Meie reis saabki alguse Lahemaa rahvuspargi kaunitest rannikuküladest, kus päikese, männimetsa ja sillerdava mere koosluses tekib suviti täiesti eriline idüll, mida kusagil mujal kogeda pole tõenäoliselt võimalik. Siinne Käsmu küla on tuntud ka kui kaptenite küla, kust on sirgunud terve rida tuntud merekapteneid, kes suurtel ookeanidel seilanud. Tänasel päeval tutvustab meresõidu ajalugu vanas piirivalvekordonis asuv meremuuseum.

Lääne-Virumaa on kõige tihedamini mõisatega asustatud Eesti maakond ja siinsamas Lahemaa territooriumil asuvad kolm tõelist pärli - Sagadi, Palmse ja Vihula mõisad. Teel olles tasub neid kindlasti külastada, sest lisaks silmailule pakutakse mõisates nii toitlustust, öömaja, kui ka mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi. Lääne-Virumaa maakonnakeskus on Eesti üks vanimaid linnu, 1302. aastal linnaõigused saanud Rakvere. Linna peamise vaatamisväärsuse, muistse ordulinnuse territoorium on tänapäeval armastatud vabaõhuürituste koht ning linnusevaremetesse on rajatud ajaloomuuseum, kus pakutakse võimalust ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist ning muudki meelelahutust. Ordulinnuse lähedal asub edisele Tarvapää linnusele ja linnale nime andnud ürgveise tarva kuju.

Harjumaa on õige väikeste muutustega oma tänastes piirides püsinud muinasajast alates. Ida poolt tulles, Lääne-Virumaa piiril, on esimene oluline vaatamisväärsus Viinistu kunstimuuseum Pärispea poolsaare tipus. Harjumaal on palju kauneid mererandu ning tänu sellele terve rida erinevaid viise puhkuse veetmiseks. Siinsed väikesadamad pakuvad võimalust teha meresõit paadi või jahiga, randades saab aga ära proovida sukeldumise ja surfilauaga sõitmise. Külastust väärivad kindlasti ka Soome lahe väikesaared, mida on ühtekokku ligi sada. Neist suurim on Naissaar, kus tegutseb turismi- ja puhkekeskus. Palju huvitavat näeb Eesti loodepoolseimas linnas Paldiskis, mille Peeter I omal ajal sõjaväeasulana rajas. Harjumaa üheks iseloomulikuks vaatamisväärsuseks on pankarannik ning kõrgest paekaldast alla voolavad jõed, millest suurejoonelisem on 8 m kõrgune Jägala juga.

Padise keskusest kilomeetri võrra lõunasse jääb 7.-8. sajandist pärit linnus, mille territooriumil pakuvad põnevust 14. sajandi alguses rajatud Padise kloostri varemed. Lastega peredel tasub ette võtta sõit Kurtnasse, et veeta üks lõbus päev Vembu-Tembumaal. Laitses ootavad külastajaid rallipark ja Graniitvilla.

Raplas tervitab tulijaid juba kaugelt ainulaadne kahe torniga kirik, millele Eestis sarnaneb veel vaid üks ehitis - Tallinna Kaarli kirik. Kuulsad on ka Raplamaa mõisad ning Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Kui on soov teha midagi erilist, tasub sõita Järvakandi klaasimuuseumisse, kus näeb ja saab ka ise proovida klaasipuhumist.

Järvamaa kaunis pealinn Paide sai linnaõigused 1291. Siin tuleb kindlasti ette võtta käik ordulinnuse varemetesse ning vallitorni, kus asub omanäoline ajaloomuuseum - ajakeskus Wittenstein. Järvamaa rõõmustab huvilisi veel terve rea muuseumitega. Olulisemaks nendest on A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Avastamisrõõmu pakuvad ka Ringhäälingumuuseum Türil, Imavere Piimandusmuuseum ning 18. sajandist pärinev Seidla tuulik, väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Perega teel olles saab lõbusa ja sisuka päeva veeta Kareda vallas Kilplaste külas.

Kõrvemaal tasub oma sõiduk mõneks ajaks parklasse jätta ning suunduda jala, jalgratatta või hoopis räätsadega matkaradadele. Siinne looduskaitseala oma puutumatu looduse ja vaheldusrikka maastikuga on suurepärane paik aktiivseks puhkuseks.